Enne kui saame rääkida enda suurematest eesmärkidest või elu mõtte leidmisest, tuleb kindlaks teha, et me ei lekiks elu energiast. Vastasel juhul jääme ainult unistajateks, kellel on mitmeid häid ideid või plaane, aga ükski neist tehtud ei saa. Olen viimased 4 aastat mõelnud asjadest mille tõttu ma ise eluenergiat kaotan ning sellele kuidas elu oli enne neid tegevusi. Minujaoks oli pöördepunkt nutitelefoni saamine. Kuigi ma alguses päris mõnda aega seda ei kuritarvitanud siis nüüd tagantjärele, toimus muutus kohe alguses. Peamine kahjutegur mis nutitelefon tekitas oli harjumus mitte-pikalt-ühele-asjale-keskenduda, vaid katkestada enda mõttevoog ja igavuses olemine mõne pealtnäha tähtsa asja vaatamisega või kellegile mõne pähetulnud sõnumi edastamisega. Just viimane oli see, mis katkestas paljusid meditatsioonipraktikaid ja mida enam see harjumus süvenes seda lühemaks jäi keskendumise võime ja ka tahtejõud ennast keskenduma uuesti suunata. Vaimsetes õpetustes on “kurat” keegi, kes tahab sind teest kõrvale juhtida, ahvatleda või koguni rikkuda. Naval Ravikant on öelnud
“Modern day devil is cheap dopamine” mis on lähemalt arutlemisel ülimalt hirmutav reaalsus.
Tahan sulle tutvustada 26 aastast Oliveri.
Üldiselt on tal kõik asjad enam-vähem korras kuid lähemal vaatlusel võib igaüks märgata, et ta ei ole päris seal kus olla tahaks. Küll on raha vähe, nõrk tervis ja füüsiline vorm, oma elukoht ja elukaaslane puudub. Ning sügavamalt vesteldes selgub, et tal napib nii eesmärkidest kui unistustest.
Ta aimab mida ta umbkaudselt tegema peab, et elukvaliteeti parandada, kuid kindlaid järgmisi samme astunud ei ole. Siit-seal on kogutud erinevaid infokilde nii toitumisest, treenimisest kui finantsmaailmast, kuid selget pilti kokku panna pole õnnestunud.
Selline olukord tekitab Oliveris kõvasti frustratsiooni. Teadmatus tuleviku ees alandab tema enesehinnangut ning selle tulemusena on raske tunda ennast õnneliku või rõõmsana. Kuna oma loomuselt tahavad kõik inimesed vältida valu ja liikuda mõnu poole, siis on loomulik impulss see, et kui ennast kehvasti tunneme, siis hakkame otsima midagi, mis meie tuju tõstaks. Enamasti on selleks aega raiskavad või isegi tervisele kahjulikud tegevused nagu:
Skrollimine, veipimine, nikotiinipadjad, alkohol, videmängud, porno ja masturbeerimine või kanep ja muud rahustavad ained.
Oliver veedab enda vaba aja telefonis, sest sealt ta saab hea tunde. Hommikul ärgates vaatab ta üle kas keegi on kirjutanud või saatnud mõne huvitava video. Kohvi abil veenab ta ennast tööle minema ning enamus päevas veedab ta kõrvaklapid peas. Tema töö ei ole eriti huvitav, seega karjääri võimalustele ei ole mõtet mõeldagi. Oliveri päev algab siis kui töö lõpeb. Siis ta saab teha mida ta päriselt tahab.
Probleem on aga selles, et tööpäeva lõpuks ei tahagi Oliver eriti midagi. Ta tunneb ennast väsinuna, seega lesib ta diivanil, vaatab filme või mängib mänge ja sööb midagi head. Ja niimoodi aeg möödubki.
Aga miks Oliver ennast hästi ei tunne?
Eelmainitud tegevused (skrollimine, veipimine…) küll ajutiselt tõstavad meie enesetunnet, kuid pikas perspektiivis ei lahenda mitte midagi, ning mõnda aega hiljem (või järgmisel päeval) leiame ennast täpselt samast seisust. Vahepeal raisku lastud aeg või tekkinud süütunne suurendavad frustratsiooni, mis omakorda suunab meid tegema veelgi rohkem lühiajalist mõnu andvaid tegevusi. Tegu on nõiaringiga.
Kuid mis asi on Dopamiin ?
Dopamiin on keemiline aine meie ajus, mis aitab meil tunda rõõmu, motivatsiooni ja rahulolu. See toimib nagu väike sõnumisaatja, mis edastab signaale ajurakkude vahel.
Dopamiin loob seose heaolu ja tegevuste vahel. Kui me teeme midagi, mis põhjustab dopamiini vabanemist, suureneb meie soov seda tegevust korrata. See toimib nagu positiivne tugevdus, mis ajendab meid edasi liikuma ja eesmärke saavutama.
Siinkohal muutub eriti oluliseks see, mil viisil meie kehas dopamiin vallandub, kas tehes päris asju mis toovad päris maailmas tulemusi, või diivanil lesides virtuaalmaailmas.
Kuna Oliveril vallandus dopamiin peamiselt kodus, pärast tööd meeliasju tehes siis ei tekkinud tema ajus uusi ühendusi, mis motiveeriksid teda välises maailmas pingutama. Niimoodi kadusid välised huvid ja suurem soov millegi uuega alustada, riskida või vastutust võtta. Oliveri vaevas nii motivatsiooni puudumine, tegevusetus kui ka tahtejõu puudumine.
Aga mida sellises olukorras teha ?
Sellest nõiaringist välja pääsemine nõuab sammude tegemist, mis on esialgu valusad. Selleks, et Oliver saaks oma elustiili korda on vaja töötavat plaani. Selle plaani järgimine on enamasti raske või tüütu ning ei too kiireid tulemusi. Seega, olukorrast väljumine nõuab küllaltki palju kannatlikkust, kuid veel enam – tahtejõudu. Kuna enamikel inimestel on tahtejõud üpris nõrk, siis nad pigem jäävad eelnevasse ringi kinni. Endale tehtud lubadused murtakse, otsitakse vabandusi ja selgitusi, et pingutust mitte teha.
Teistsugune olukord on siis, kui me ei tarbi eriti mingeid kiiret mõnu andvaid tegevusi kuid meil ei ole lihtsalt piisavalt huvi või eesmärke, et oma elus muutusi teha. Sellisel juhul on puudu motivatsioonist. Motivatsiooni puudumine on aeglase energia seisund ning sellest väljumiseks tuleb ületada laiskus ja mugavus. Paljud meist tegelikult teavad, mida selleks teha vaja on, aga lihtsalt ei viitsi või ei suuda – motivatsioon napib ja tahtejõudu ka napib. Millegi pärast me ei suuda asjadega alustada puhtalt teadmisest, et need on kasulikud ja seega lükkame kõike edasi kuni viimase piirini.
Selleks, et alustada uute harjumuste loomisega, on meil aga vaja just samuti – tahtejõudu. See toob meid omakorda dopamiinipaastuni.
Kuna lühiajalist mõnu andvaid tegevusi kasutame peamiselt negatiivsete emotsioonide summutamiseks, siis neile “ei” öelda võib olla päris keeruline ning nõuab meilt kõvasti tahtejõudu. Süstemaatiliselt “ei” ütlemine, ning mõnust loobumine teeb meid enesekindlamaks ja distsiplineeritumaks. Samal ajal taastuvad meie dopamiinivarud, mis suurendavad meie motiveeritust alustada või lõpetada päriselt tulemusi toovate asjdega. Kuna me ei luba endale mõnu asjadest, kus me ise pingutust ei tee (nagu skrollimine, veipimine..) siis hakkame otsima uusi tegevusi kust dopamiini ja naudingut saada. Selline mehhanism on meile sisse ehitatud ning töötab automaatselt.
Niimoodi võime liikuda “nõiaringist” palju positiivsema mõjuga “ringi”.
Ühel päeval rääkis sõber Oliverile kavast mida ta järgib. See algas kõigi lühiajalist mõnu andvate tegevuste vähendamisega. Esimese hooga ehmatas see Oliveri ära, sest ta tundis, et kui ta ei saa pärast tööd puhata ja enda meelisasju teha, siis ta ei suudaks üldse tööle minnagi.
Samas taipas ta ka seda, et ei videomängud ega sotsiaalmeedia ei anna talle ammu seda vaimustust mis kunagi oli. Kõik tegevused on kuidagi igavamaks läinud. Aina vähem on asjades pointi ning päris kindlasti, ei saa niimoodi elada järgmised 5 või 10 aastat. Seega midagi peab muutuma.
Oliver tundis, et väljakutse võib olla raske, aga vähemalt on lootust, et asjad lähevad paremaks.
Niimoodi alustas Oliver Dopamiinipaastuga.
Dopamiinipaas on ajutine või kestev elustiil, mille vältel hoidume lühiajalist mõnu andvatest tegevustest. Tänu sellele tekib meie ellu rohkem:
1) Aega
2) Mõtteselgust
3) Motivatsiooni uusi asju teha
4) Tahtejõudu
Tundub lihtne ja loogiline, eks ?
Oliveri esimene probleem oli see, mida ta peale hakkab kogu selle vaba ajaga pärast tööd.
Esimese nädala veetis ta mõeldes, milliseid tegevusi talle kunagi teha meeldis või mida ta on varem mõelnud, et võiks tegema hakata. Seejärel kirjutas ta üles, milliseid asju ta teha proovib ja millal.
Teine probleem oli selles, et vanadest harjumustest hoiduda ei olnud lihtne. Küll ahvatlesid teda filmid ja videomängud, küll nikotiin ja rämpstoit. Oliveri pidi enda sõbrale lubama, et iga kord enne kui ta murdub mõne meelistegevuse osas, peab ta sõbrale vähemalt helistama ja sellest teada andma. Selline lubadus pani teda vähemalt mõtlema, enne kui ta haaras telefoni või tupsukarbi. Enamasti leidis ta, et asi ei ole seda väärtki, et sõbrale helistada ning tunnistada, et ahvatlused said võitu.
Oliver taipas, et kõige raskem ahvatlustele vastu panna ongi just kodus diivanil lesides. Seega muutus ta palju aktiivsemaks, et antud olukorda võimalikult palju vältida.
Ta hakkas pärast tööd trenni tegema, kokkama ja raamatuid lugema. Sellega paranes tema enesetunne ning arenes tahtejõud ja enesekindlus. See omakorda tegi teda sotsiaalselt julgemaks ning ta tundis ennast piisavalt enesekindlana, et kutsuda välja töökaaslane, kes talle juba pikalt meeldinud oli. Kuna ta ei veetnud enam tunde ekraani ees, taastusid tema dopamiinivarud ning suure üllatusena hakkas talle isegi tööl käimine järjest rohkem meeldima. Seda kõike ühe muutuse läbi – ta lõpetas tegevuste tegemise mis andsid lühiajalist mõnu ehk tühja dopamiini.
Dopamiinipaast on strateegia, mille eesmärk on kontrollida dopamiini taset ajus, vähendades lühiajalist mõnu andvate tegevuste tarbimist või tegemist. Siin on 5 punkti, miks dopamiinipaast võib olla ka sulle kasulik:
1) Dopamiini tundlikkus suureneb – see tähendab, et mida rohkem sa hoidud kiiret mõnu andvatest tegevustest, seda rohkem saad sa naudingut pikaajaliste eesmärkide täitmisest.
2) Keskendumisvõime parandeb – mitte tarbides kiirelt vahelduvat infot nagu stoorid, reelid , kiirelt liikuvad videod jne häälestub meie aju ümber palju rahulikumasse olekusse, kus meil tekib parem keskendumine ja võime süveneda asjadesse.
3) Emotsionaalne seisund parandeb – kui meie aju ei pea koguaeg protsessima uut infot, siis saab rahuneda ka meie keha ja emotsionaalne seisund. Selle tulemusena ärritume vähem ning suudame enda käitumist paremini analüüsida.
4) Enesekindlus paraneb – läbi pideva enesekontrolli rakendamise muutume tugevamaks ning suudame läbi minna järest suurematest ahvatlustest ja katsumustest.
5) Sotsiaalsete suhete paranemine – Kui piirame enda suhtlust virtuaalmaailmas, hakkame väärtustama suhteid päris maailmas. Läbi selle paraneb meie side elukaaslase, sõprade ja perega.
Kui tunned, et sind võiks aidata selline asi nagu dopamiinipaast, siis vaata selle video teisest poolest, kuidas see protsess võiks välja näha. Väga oluline on see, et sa ei teeks seda üksi. Eriti kui sa oled keegi kellel on harjumus endale tehtud lubadusi murda. Otsi endale sõber või sõbrad kellega selline väljakutse koos vastu võtta ning motiveerige üksteist sihtima elus kõrgemale!
Video: https://www.instagram.com/p/Cwpntyoto0S/
