Elu ei lähe paremaks mõeldes

Elu on näidanud mulle viimase 13 aasta jooksul, et me kipume asju üle mõtlema. Lääne ehitusplatsidel Euroopas õppisin ma selgelt: kui sein on vaja laduda, siis see on vaja laduda. Ei ole aega filosoofiaks, on vaja tegutseda. Teisalt, Tai kloostrites veedetud aeg õpetas mulle, et ilma sisemise rahuta on iga tegutsemine pelgalt tühi rabelemine.

Tasakaal praktilisuse ja meelerahu vahel

Inimesed küsivad minult tihti: "Kuidas leida motivatsiooni?" Vastus on, et ära otsi motivatsiooni, otsi distsipliini ja luba endal puhata.

1. Tunded on mööduvad: Kui sa toetud ainult sellele, mis on "õige tunne", siis sa ei jõua kaugele.
2. Lihtsad harjumused loovad suuri muutusi: Alusta sellest, et teed oma voodi korda.
3. Puhka enne kui sa oled läbi põlenud: Distsipliin ei tähenda piinamist. See tähendab enesehooldust.

Kui me integreerime need kaks poolust – Lääne praktilisuse ja tegemise ning Ida sisemise vaatluse ja rahu –, me leiame kesktee. Sa ei pea olema munk, et nautida meelerahu. Ja sa ei pea olema robot, et olla efektiivne.